pühapäev, 3. mai 2015

Varakevad

Istun ukselävele puhkama.
Ilus on see varakevad.
Võsaalune lausa valendab ülastest.
Pärna alune on aga kuldne kanakoolest. Pärn ise on raagus, aga kui alt üles vaadata, on pruunidel oksakestel heledad pungad. Toomingas seevastu on helerohelises rüüs ja vahtra kollakasrohelistest õitest on kuulda suminat.
Väike lehelind laulab oma silk-solki. Kaugemal on kellelgi palju meloodilisem laul. Kõige kõvemat heli teeb aga rähn. Algul kostab õõnes koputus ja siis tihe tärin, nagu laseks mootorsaega.
Katuselt kostab krabinat- väike linavästrik askeldab.
Lendab murule ja kõnnib jalgu kõrgele tõstes ringi.
Päike on soe ja tuult polegi.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar